Freedom for youth

Looming noortele! Meid ei mõisteta kuna me ei taha midagi mõista.

Mõtekas olla mõtetu

Ta seisis täiesti üksi rõdul ning tõmbas sinist LM'i. Ta hingamine oli täiesti korrapärane ja meenutas kassi nurrumist. Ta raputas tuhka ning jälgis tõusvat hommikupäikest. Tõmmates viimase mahvi lennutas ta koni näppude vahelt lendu ja astus tuppa, kus oli palju riiete hunnikuid millest ta ka ka hooletult mööda astus ja suundus dušši alla. Ta laskis oma juuksed valla ja pani kraani käima laskes suurtel, märgadel veepiiskadel langeda oma näole. Täna nagu tavaliselt ümises ta vaikset meloodiat samal ajal juukseid pestes. Ta kuivatas end ära ja tõmbas hommikumantli selga. Jalutas rõdule ja süütas uue suitsu Samal ajal juukseid kammides. Istus punutud korv-istele jälgis inimesi all tänaval sibavat. See on üks eeliseid kesklinnas elamisel - kunagi ei puudu igapäevased vaatamis objektid. Mõtte käigust ehmatas ta ülesse see kui kuum tuha tükk talle käepeale kukkus. "Kurat!" Vannub ta ning tormab vanni tuppa kätt külma vee alla panema. Käsi punetab natuke sellest kohast kuid mitte hullusti. Ta vaatab peeglisse kust vaatab vastu 19 aastane tüdruk siniste silmade ja kastani pruunide juustega mis on märjad ja tilguvad mõnest kohast. Ta näeb veel tumedaid laike silmade all mis on märg vähesest magamisest ja eilsest peost. Ta näitab peegli-endale keelt na lausub: "Sa oled mõtetu tegelane!"

1 comments:

Merike 26. aprill 2010, kell 20:32  

Ise imestan ka, et kes see on, kes selliseid asju ütleb. Oleks nagu minu suu ja minu hääl, aga samas nagu ei ole ka mina. Teinekord, eriti üksi olles, tulevad mingid sõnad suust, ja siis sa hakkad mõtlema nende üle. Kas ongi nii, nagu hääl ütleb?
Ega ma hulluks hakka minema?
Üks mõte järgneb teisele, ja vahel tahaks lihtsalt puhkust sellest lärmist, mis mu peas toimub. Aga kes see keelab? Väike meditatsioon on alati teretulnud