Read romantismist

Inimene oli, on ja jääb
Muutub vaid käitumine
Milline ta välja näeb
Kombed nagu naitumine
Kõik oli romantilisem
Kindlad tegelased
Üdini hea kangelane
Kurjam oli tunduvalt pahelisem
Maastikud- mäed ja kased
Seiklusetesse sattumine oli sagedane
Milline see inimene siis oli
Ilus, hea, tundeline?
Oh ei, ega ma ei soni!
Ta oli põhimütetes kinni
Käis ühe koha peal ringi
Leidis lohutust kirjutada fantaasiat
Kirjeldades meie mandrit Euraasiat
Teist moodi kui oli
Vähem õelust, koruptsooni, koli
Vaimne eliit tahtis olla parem
Oleks võinud toimuda areng
Kuid hakati taipama siis
Et vale on kirjeldamise viis
Ning mindi üle realismile
Aga romantikuks nimetatakse siiani
Inimesi kes rõhuvad romantismile
Vappar noormees laulab serenaadi
Või uhkel lauto keelil
Esitab trubaduur ballaadi
Preilil peenel seljas õõtsub seelik
Mis ebamugavalt naha kihelema ajab
„Kuid nii ju teevad sajad”
Lohutab too end
Kui kaitsmas ta au on ta vend
Duelle jagus nii mitmetelegi
Ei, polnud inimesed hullud ega segi
Väärtustati vaprust, aud ja uhkust
Sellest polnud mingit puhkust
Siiski oli omal kohal aadelkond
Ülem kõigest, kuni tuli nende tund
Sõnad: „Revolutsioon”
Igat neist siis kaelast poos
Oh neid vallatuid romantikuid
Rapiir sirgelt käes seisab Dumas
Teaduste ja kunstidega on reas
Kes siis muu kui Russeau
Muinasjutuliselt astub üle soo
Kõigi laste lemmik Andersen
Ja jätkub järjekord
Silmapiiri täidab rahvamurd
Kas romantikuteta oleks maailma
Kui sellist?
Poleks vist isegi silma
Silmaringis
Ja poleks millegiga täita õpikut kallist
Lapsed istuksid ikka tallis
Poleks ilusaid mõteid
Ei süttiks uusi kirjandus lõkkeid
Ning mina ei kirjutaks seda siin
Oh oleks see vaid piin
Ei saa ma ilma hakkama
Kui peaksin lakkama
Olemast romantilise hinge kehastus
Tähtis on isetus
Usk puhtasse hinge
Ülejäänud puhastustulle minge
Sest tähtsad on vaid need tähed paberil
Need häälikud suul
Mis kostavad isegi põrgu madail
Korrustel Danteni
Kostub ta kõrvus kui tuul
Sosistamas millegist tähtsast
See on ju romantism
Inimene on ilus tark ja hea
Anda sellele võin oma pea
Sangarlik ja üllas
Mõstuses on küllas
Vastandub talle kuri
Külmalt tõuseb ta ähvardav turi
Võitlus kestab kaua
Tööle jõuad panna lambi, laua
Keerad lehte, loed veel
Umbe tõmbub su keel
Täis vaprust, õpetussõnu
Täis puhast lugemis mõnu
On täis raamatud head
Romatismis on pandud kirja
nii mõnedki read
Ning mina kui vana surija
Pean tunnistama, et oli ju see paljusti
Alus tänapäevale
Karjun valjust
Inimene on armastusväärne
Pole punni ees romantismiväele
Mis valgub mööda ilma laiali