Igapäev on pime, jälle hüütakse mu nime
avades silmad on kõik ikka hall
toit taldrikul, muru aias ja kaelas olev sall
Astun läbi halli ukse halli maailma
Kuulen enda südame tukse, otsin päästvat taeva silma
Pilve mass surub mu turjale, hoolimata sellest liigun edasi
astun vastu oma saatusele kurjale, aga surra ma ei taha sedasi
Sedasi elu rõõme ja naudinguid tundmata
istun koridoris, vaatan inimesi
me pilgud kohtuvad, ma naeratan, usaldan pimesi
Äkki kõigub mu maailm ning saabub esimene värvielamus
tunnen ennast õnnelikuna selles reaalsuses
Ma naeratan järjest rohkem ja aina värvilisemaks läheb olemus
Mu süda peksab, ma kohkun - Mis siis kui kaob see toredus?
Iga hetk on kui oopium, ma joobun sellest veel
Minu jaoks on see utoopium ma aiman, et olen õigel teel
On motivation
13 aastat tagasi
