Ma istun jälle siin laua taga ja kirjutan! Miks peab kõik nii persess olema? Lähen kööki teen endale veel ühe võileiva. Võtan võtmed ning sulgen ukse enda järel. Kõnnin. Taga taustaks piniseb kõrvas Creed - My own prison . Ümisen kaasa. Kiirabi kihutab mööda. Kas on jälle keegi ennast oksa tõmmanud? Või on mõni muti saanud rabanduse. Ei kotti- loodetavasti 1 hing vähem kellest mitte kotida! Istun murule maha ja Vaatan kuidas kas prükkarit taaruvad ringi ja räägivad nonsensi! Väike iroonia puhang tuleb peale.. Vaatan kella. Kell on 12.52.41 Istun veel kolm sekundit ning see järel tõusen ning lähen tagasi koju , kus joon suure tassi täie kohvi. Kell sai jsut 13.00 Astun jälle uksest välja. Seegord jätan ukse lahti kuna mul pohhui kui keegi midagi varstab.. Õigupoolest pole ju sealt midagi varastada. Jalutan jälle. 30 seconds to mars - Yesterday. Äkki näen - bussijaama pole enam!! Hakkan laginal naerma, Inimesed vaatavad mind. Mind ei huvita see et teised mind imelikuks peavad. Mu süda tundub kuidagi soojem. Huumor ju! Savisaar koonab bussijaamu! LOL Aga seisan siis bussijaamas omaette muheledes. Saabub buss. Astun peale ja vajun raske mütsatusega istmele! Oh ei viitci enam mõtlen ja suikun magama.
On motivation
13 aastat tagasi
