Karu

Karu müttas mööda metsa nähtavalt purjus ja jäme sigar ees. Jänes sattuse seda nägema ja silkas rääkima kõigile. Karu ei pannud seda tähelegi vaid keeras endale joindi. Istus kivile ja kustutas sigari puuvarre külge ning läitis joindi põlema. Istus mahvis rohelist ning nautis linnu sirinat panemata tähele muetsa rahva kogunemist. Kõige esimesena jõudis kohale mägra emand, kes kohe ossa meietama :" Noh nüüd on küll karu täitsa hukkas. Täitsa hulluks läinud teine!" Põder jõudis kohale ja jätkas kohe samast virnast: " Ja, jah! Tänapäeval pole keegi enam normaalne. Täitsa põhja käinud teine, ma kohe ei salli sellised, kes ei hooli oma elust!" Linnud siristavad valjemini ja vaikselt valgub ka rahvast juurde lagendikule. Rebane saabub vaiksel sammul ja uurib kavalalt : " Kust ta selle kraami sai huvitav?" "Kes seda teab? Ilegaalne värk v mis?" vastab hunt lõõtsutades. Part patterdab kohale, kallutab pead ühes suunas, teises suunas ning lausub lõpuks mõtlikult: " Prääks!" Karu ikka istub vaatan taevas pilvi ning naeratab totralt, silmad peas suured kui tõllarattad. Sumin muutub suuremaks kõik muidku sõimlevad ja vinguvad. Lõpuks hakkab kkaru ka tajuma ning tõuseb põsti. Maad võtab haudvaikus. Karu vaatab kõiki neid, kes on vaatama tulnud ja ütleb lõpuks pool vihaselt :" Käige kõik karuperse!"
Istub siis taas kivile ja jääb vaatama pilvi endal jummala õnnis naeratus näol. Saabub politsei. Kaks meest viivad karu autosse ja panevad trellide taha. Nais politseinik kirjutab protokolli nime Johannes Karu ja vangutab pead Siis ütleb kõrval seisnud mees politseinikule :" Kolmas selline juba see nädal!"