Surm

Lahkub su hing mööda halli jõge
sa väidad, et ma olen hull, täiesti sõge
Kuid jutt, mis ma räägin on tõde.
Paadimehe hind on alati sama
Kui lahkuda tahad siit maalt kurvalt
su keha maa mustas mullas lamab
Emake maa teda hellalt turvab

Ei tunne sa enam kunagi valu
rõõmu, õnne sa enam ei talu
Ei magusat, soolast ega kibedat
Ei külma ega sooja
Edasi, edasi mööda pikka koobast libedat
päikegi läheb looja
ja siis tuleb pimedus, külm, tuim, igav

Surm. Mis see on? Miks see on?
See on algus ja lõpp
See on alguse lõpp ja lõpu algus
See ammu lahkund ema tühi rüpp
Kõik saab ükspäev otsa, lõppeb ära
Summutatakse kära,
kustutatakse valgus

Miski pole igavene, kuid õieti veedetud aeg
võib tunduda õnnelikele inimestele igavikuna
sõltub sellest millise pilguga sa maailma kaed
Kuigi see võib tunduda hüvasti jätuna
see pole seda! See on vaid algus!