Ma kõnnin tänaval. Keegi ei näe ega kuule mind. Näen lähenemas tuhmide blondide juustega tüdrukut, kes enda ette vaadates mulle tasakaalutuna näib. Üks samm veel ning tüdruk astub must läbi. Kuid seda ei juhtu ning me põrkame kokku. Tüdruk sõimab mind natuke aega ning astub edasi. Jooksen trolli pole, peatuses seisab, hetkeks tundub et ma jõuan kuid siis sulgeb trollijuht mu nina all uksed ja sõdab minema sellisel kiirusel, et pritsib mu märjaks. Istun siis pargi pingil üritades oma jopet kuivatada ise samalajal vandudes. Kui lõpuks järgmine troll tuleb on riided enamvähem kuivad aga juuksed tilguvad ikka. Istun nukralt istmele, tõmman klappid taskust välja ning üritan valida mingit normaalset lugu ise samalajal varukaga kõrvu kuivatades. Kuulates loen peatuste nimesid- keemia, liivaku. Lõpuks minu peatus. Astun maha ning kõnin pargi poole. Vaatan kella - pool 9 "krt," vannun ma. Ning loivan peaukse poole. Panen riided ära ning rooman neljandale korrusele kus mu värdjast inglisekeele õpetaja klass asub. Lähen vaikselt klassi panen pea lauale ning jään magama. . .
Jätkub!
On motivation
13 aastat tagasi
0 comments:
Postita kommentaar